Üksnurme küla arengukava 2009-2015

Käesolev arengukava on koostatud jätkuna aastateks 2005-2007 koostatud arengukavale. Arengukavas on sõnastatud visioon küla arengust aastaks 2020 ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Küla ei saa kunagi lõplikult valmis; arengust ja muutustest lähtuvalt peab arengukava pidevalt üle vaatama ja täiustama.
Arengukava on külas eesmärgistatud ühise tegevuse ja selleks vajalike ressursside hankimise ja kasutamise aluseks olev dokument. Arengukavas on ülevaade küla praegusest olukorrast suhestatuna tulevikunägemusega. Arengukava koostamisel on määratletud pikaajalised arengusuunad, eelistused ning lähiaja tegevused. Arengukavas toetutakse olemasolevatele eeldustele; eesmärgid on realistlikud ja elluviidavad.
Arengukava on vajalik selleks, et teadvustada olemasolev olukord. Olukorra teadvustamine on aluseks planeeritud juhtimisele, mille käigus tuleb määratleda sihid ja sisustada need saavutamiseks vajalike tegevustega. Arengukavale lisatud tegevuskavad on aluseks eesmärgistatud ühise tegevuse korraldamisele. Määratletud sihid võimaldavad ressursside hankimist ja kasutamist efektiivsemaks muuta. Arengukava olemasolul on suhtlemine sidusgruppidega paremini kooskõlastatav.
Arengukava elujõulisuse eelduseks on kohalike elanike kaasamine nii selle koostamise kui ka eesmärkide saavutamise protsessi. Sel põhjusel on küla arenguga seonduvat arutatud küla koosolekutel. Koosolekul arutati ja määratleti piirkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT analüüs) ning sõnastati visioon. Küla aktiivsemate elanikega on arutletud piirkonnas ühiste probleemide üle ning otsitud võimalikke lahendusi.

Visioon aastaks 2020
Üksnurme külas on kõrge elukvaliteediga heakorrastatud taludega inim- ja loodussõbralik hajaküla ning kaunite, korrastatud majavaldustega tiheasustusalad. Kogu küla on kaetud kaasaegse ja konkurentsivõimelise infrastruktuuriga; teede korrastatus ja sidevõrgustik vastab keskmisest kõrgematele vajadustele. Külas on väljaarendatud mitmeotstarbeline keskus, mis toimib ühistegevuse-, spordi- ja muude vaba aja veetmise võimaluste kompleksina. Küla keskuse piirkonnas asuvad aktiivsest kasutusest välja jäänud objektid on kasutusse võetud või rekonstrueerimisel. Küla elanikkond on aktiivse ja tulevikku suunatud mõttelaadiga. Külas ja lähiümbruses on nii kohaliku kui kaugtöö võimalused.

Lähiaastate eeldatavad arengusuunad
• Saku alevi ja Tallinna lähedus mõjub jätkuvalt väljatõmbena. Seda tasakaalustab kaugtöö võimaluste avardumine. Väljapääs Tallinna ringteele ning maa hinna suhteline odavus soodustab investeeringute juurdevoolu.
• Elanike positiivse suhtumise tõus. Kasvanud püsielanikkond ning selle noorenemine suurendab vajadust kodukandiga seotuse tunde järele. Suureneb lähiaastatel lisandunud elanike sulandumine elanikkonda. Elukeskkonna kvaliteedi tõus loob eelduse maksujõulise ja aktiivse ellusuhtumisega noorte perede lisandumisele.
• Üksnurme mõis, matkarada, asulakoht ja kivikalme on olulised kultuuri- ja loodusobjektid. Mõisakompleksi korrastatus lisaks võimalusi sise- ja seminarturismi ning ühisturunduse arenguks. Korrastatud mõisa soovivad omanikud rakendada erinevate teenuste baasina, mille kaudu lisanduks töökohti klienditeeninduse, toitlustuse, valve- ja muude teenuste osutajatele.
• Loodav külakeskus soodustab elanike omavahelist suhtlust, ühistegevust ja teabevahetust. SA Rehe Seltsimaja ja Saku valla vahel sõlmitud hoonestusõiguse leping loob Mõisa Rehe küüni külakeskusena kasutusele võtmiseks hea eelduse.
• Kaasaegsete sidevahendite kasutamise võimaluste olemasolu võimaldab luua kaugtöö võimalustega töökohti.

Arengu peamiseks eesmärgiks on seatud küla elanike elukvaliteedi igakülgne tõstmine.

Elanikkond
Soovitavaks tuleb pidada peamiselt püsielanikkonna loomulikku suurenemist, elanikkonna noorenemist ja tööealiste inimeste osakaalu suurenemist. Prognoositav on küla elanikkonna mõnetine statistiline kasv lähiaastatel. See toimub suures osas külas juba püsivalt elama asunud inimeste poolt elukoha rahvastikuregistris deklareerimise arvel. Samaväärne ei ole küla elanike arvukuse tegelik kasv. „Valglinnastumise“ tunnuseid kandvat juurdevoolu tuleks pigem ära hoida.

Elu- ja looduskeskkond
Hajaasustusega piirkonnas paiknevad heakorrastatud talud/majavaldused. Majavalduste reorganiseerimisel tuleks senisest enam pöörata tähelepanu heakorrastatusele ning keskkonnakaitstusele. Küla läbiva tee ääres asuva endise Nurme lauda hoonete taaskasutusele võtmisel ettevõtjate poolt tuleks pöörata senisest enam tähelepanu kompleksi visuaalsele mõjule.

Tiheasustusaladel soodustada aastaringset kasutust. Piirkondades tuleb rajada tsentraalne vesivarustus ja kanalisatsioon ning luua võimalused tehnoloogilise vee kasutamiseks. Tiheasustusala läbivad teed tuleb korrastada ning rajada tänavavalgustus. Uute elamute ja teiste ehitiste rajamisel lähtutakse keskkonna- ja loodussõbralikust elulaadist.

Küla territooriumil asuvad tuletõrje veevõtukohad ja hüdrandid tuleb viia vastavusse tuleohutusnõuetele. Soovitavaks tuleb pidada olukorda, kus kogu küla on hõlmatud tuletõrjeks vajalike veevõtukohtade ja hüdrantidega. Amortiseerunud veevõtukohad on korrastatud; tiheasustusaladele on rajatud toimivad hüdrandid.

Küla territooriumil asuvate mõisate lagunemine on peatatud. Üksnurme mõisa park on korrastatud. Mõisa rehe küüni baasil on alustatud küla keskuse rajamisega. Keskuse ümbruses on noor, kasvujõus park. Kõigile vanusegruppidele on keskuses vaba aja veetmiseks ja sportimiseks sobivad rajatised.

Keila jõe äärde tuleb rajada puhkeala (ujumiskoht) avalikuks kasutamiseks.

Looduskeskkond tuleks säilitada ja hoida mitmekesisena vältides saastamist. Senisest paremini tuleb korraldada jäätmevedu.

Infrastruktuur
Küla läbivad teed ja kogujateede remont ja hoid tuleb korraldada, vajadusel viia lepingulistele alustele. Teede korrashoid peab tagama läbitavuse mistahes sõiduvahendiga sõltumata ilmastikuoludest. Avalikus kasutuses olevad teed tuleb katta tolmuvaba kattega. Küla läbiva Saku – Üksnurme – Rahula tee äärde on rajatud kergliiklustee. Teedele on paigaldatud nii liiklust korraldavad kui ka suunavad viidad.

Kõigil soovijatel on võimalik kasutada telefoniside kaasaegsel tasemel. Kogu küla tuleks katta laia sagedusribaga internetivõrguga.
Üksnurme küla (SWOT) analüüs

TUGEVUSED
• hea asukoht, valla keskuse lähedus, Tallinna lähedus, ühendus Tallinna ringteega,     mobiilside ja traadita interneti leviala
• puhas loodus, turvaline elukeskkond
• koostöö vallavalitsusega, koostöö naaberküladega
• ettevõtlikud inimesed, elanikkonna kasv
• organiseeritud ühistegevus, toimiv seltsing, mittetulundusühing ja sihtasutus
•
•
•
• sihtasutuse asutamine NÕRKUSED
• infrastruktuur vajab korraldamist: halvas korras külateed, halb ühistranspordi korraldus
• vananenud elektriliinid, millega kaasneb pingekõikuvus
• ettevõtluse vähene areng, vähe töökohti, vähene kapitali sissevool (osaliselt     heakorrastamata  karjalaut)
• korrastamata mõisahooned, korrastamata muistised
• tegevusetus, alkoholism
• sidusgruppide vähene koostöö
   VÕIMALUSED
• ettevõtluse areng
• püsielanike arvukuse kasv
• vaba aja veetmiseks ja spordiks vajalike rajatiste ning avaliku puhkeala-ujumiskoha rajamine
• mõisahoonete ümbruse korrastamine ja hoonete taastamine
• ideede teostamiseks vajalike vahendite hankimine erinevatest programmidest
• külaelu jätkuv aktiviseerimine
• mittetulundusliku ühistegevuse areng

   OHUD 
• põllumajanduse allakäik
• „magalaks” muutumine
• elanikkonna vananemine
• alevikeskne poliitika kohalikus omavalitsuses, külasse vahendite eraldamisel ebaproportsionaalsus valla eelarves
• kuritegevuse kasv
• perspektiivitus meeleoludes
Tugevuste – võimaluste strateegia (tugevaid külgi kasutades tuleks haarata võimalustest)

Puhas loodus ja rahulik elukeskkond on ahvatluseks linnast maale ümberasumisele. Tallinna, Saku ja Saue suhteline lähedus avardab küla püsielanikel töökoha leidmise võimalusi, andes baasi iseseisvaks toimetulekuks. Samas on võimalus kaasata kohaliku elu arendamisse ettevõtjaid ja muidu ettevõtlikke inimesi suurematest keskustest. Tallinna ringtee lähedus mõjub soodsalt ettevõtluskeskkonnale. Endise Nurme karjalauda hoonetekompleksis heina küünina kasutusel olnud hoone on rekonstrueerimisel. Hoone võetakse kasutusse puidutöötluse ja komplekteerimiseks vajaliku hoonena. Infrastruktuuride kaasajastamise võimalused on suhteliselt head.
Vaba aja veetmise võimaluste laiendamine ja spordirajatiste arendamine aitaks aktiviseerida ka vähem aktiivse elanikkonda ning oleks aluseks tervisliku elulaadi ja positiivse mõtlemise kujunemisele. Tulemusena tõuseks ausse tervislik elulaad ja positiivne mõtlemine. Suhtumine ümbritsevasse peaks ole väärikas kõige laiemas mõttes.
Ajaloo- ja kultuuriobjektide korrastamisel ja taastamisel on võimalus osa tööde tegemine külaelanike ühistegevusega (talgud), mis mõnevõrra vähendab vajadust finantseerimiseks katteallikate leidmise järele ning suurendab võimalust saada sobivatest fondidest kaasrahastust. Seltsingulepingu sõlmimine, mittetulundusühingu ja sihtasutuse asutamine avardab kanaleid suhtlemiseks sidusgruppidega (naaberkülad, valla organid, muud füüsilised ja juriidilised isikud).

Tugevuste — ohtude strateegia (tugevuste abil saab kõrvaldada ohud või neid leevendada)

Suuremate keskuste lähedusest ja seal pakutavatest laialdasematest võimalustest tingituna võib kohalik seltsielu soikuda. Soosituks tuleb seetõttu pidada ühistegevuse elavdamist ja kohaliku seltsielu turgutamist.
Kasvav elanikkond ja ettevõtlike inimeste lisandumine mitmekesistab töökohtade loomise ja ettevõtluse võimalusi. Interneti kättesaadavus on heaks aluseks kaugtöö võimalustele.
Majanduslikud raskused põllumajanduses võivad anda alust soovile saada linnast tulu „kergema vaevaga“. Töökohtade puuduse tõttu on raske saada sissetulekut inimestel, kes oma harjumuste või elulaadi tõttu ei soovi (ei oska) töötada linna või alevi tingimustes. Ettevõtlike inimeste lisandumine loob aluse aianduse ja muu maaelule traditsioonilise loomuga valdkondade arenguks. Ühistranspordi puudumine teeb vanematel inimestel tööle mineku-tuleku vaevaliseks. Suuremate asulatega võrreldes on võimalike külas osutatavate teenuste tarbijate ring suhteliselt väike, mis võib pärssida ettevõtlust ja huvi investeeringuteks. Vajadus koduuksel pakutavate teenuste järele on eelduseks pakkumuste tekkimisele.
N̵rkuste Рv̵imaluste strateegia (v̵imaluste kasutamine n̵rkuste k̵rvaldamiseks)
Ettevõtlike inimeste ning ettevõtluses vajalike starditoetustega saaks külas luua töökohti ning SWOT analüüsis toodud ohte minimiseerida.
Ettevõtlustoetuse hankimine küla keskel asuva heakorrastamata karjalauda kompleksi rekonstrueerimiseks aitaks ettevõtjal korrastada hooned ja nende ümbruse. Korrastamata hooned mõjuvad ebasoodsalt nii keskkonnale kui ka elanike meeleolule. Hoonete rekonstrueerimine tekitab külas visuaalselt kaasaegsema mulje.
Maaelu arendamisele suunatud fondidest toetuste hankimisega saaks peatada ajalooväärtuste lagunemise. Lagunevad ajaloo mälestised ja korrastamata kivikalme tekitavad perspektiivituse tunnet. Külakeskuse rajamine elavdab ühistegevuse arengut. Rehe Seltsimaja välja arendamine laiendab vaba aja veetmise võimalusi ja parandab küla ilmet.
Elanikkonnas on mõningad vastasseisud erinevate sidusgruppide vahel (püsielanikud-uustulnukad, talunikud-suvitajad jmt.). Ühise eesmärgi määratlemine ja ühistegevuse arendamine annaks võimaluse sidusgruppide koostöö suurendamiseks.
 

Nõrkuste – ohtude strateegia (raskused võivad viia allakäigule, ohtude tajumine on eelduseks tõusule)

Investeeringute nappus soodustab ettevõtluse ja põllumajanduse allakäiku. Külateede halb seisukord ja ühistranspordi korraldamatus on takistuseks laste ja autot mittekasutavate inimeste juurdepääsule nii külas eneses kui ka piirnevates asulates pakutavatele teenustele. Töökohtade puudus vähendab elanike sissetulekuid ning on aluseks perspektiivituse tunde kujunemisele. Korrastamata ajaloo- ja turismiobjektid ei soodusta puhkealade rajamist. Positiivse mõttelaadi puudumine pärsib koostööd naaberkülade ja vallavalitsusega. Kohaliku initsiatiivi puudumisel väheneb investeeringute ja avalikus huvis tehtavate rahaliste toetuste juurdevool.
Arengukava uuendamine ja täiendamine on esimeseks sammuks vältimaks nõrkuste-ohtude strateegia iseeneselikku toimima hakkamist, millega kaasneks küla allakäik.

Arengusuunad (eelistused) 2009-2015
1. Külakeskuse väljaarendamine
 

Eesmärk – saavutada küla ajaloolises keskuses mitmeotstarbelise sotsiaalse suunitlusega aktiivses ühises kasutuses oleva keskuse toimimine.
Eeldused:
• sobivas asukohas hoone ja selle teenindamiseks vajaliku maa olemasolu
• SA Rehe Seltsimaja asutamine (tegevuse põhieesmärk Rehe küüni rekonstrueerimine ja külade ühise keskuse käivitamine)
• valla üldplaneeringus sotsiaalmaa määratlemine
• maaomanikuga hoonestusõiguse lepingu sõlmimine
Tegevused:
• hoone ümbruse korrastamine talgute läbiviimisega
• ümbruse planeerimine (spordirajatised, park)
• hoone rekonstrueerimise kavandamine ja rahastamise allikate leidmine
• hoone remont ja keskusena kasutusele võtmine

2. Teede ja transpordiga seonduva probleemistiku lahendamine
 

Eesmärk – saavutada küla läbivate ja külas sumbuvate teede korrastatus määral, mis võimaldab ohutut liiklemist mistahes ilmastikuoludes ja liiklemisvahendiga.
Eeldused
• teede läbitavuse ja tehnilise seisukorra analüüsi olemasolu
Tegevused
• küla läbiva Saku – Ãœksnurme – Rahula tee äärde kergliiklustee rajamiseks lahenduste leidmine
• teede hooldamise korrastamine sõltumata tee omanikust
• teedele viitade ja liikluskorraldusmärkide olemasolu tagamine
• kogu küla katva ühistranspordi kasutamise võimaluse leidmine arvestades optimaalse vajadusega

3. Küla identiteedi kujundamine
Eesmärk – külas ühistunde suurendamine ja ühisväärtuste loomine ning propageerimine. Küla 800 sünnipäeva väärikas tähistamine 2019 aastal.
Eeldused – sajandeid kestnud kujunemislugu
Tegevused
• ajalugu kajastavate dokumentide ja esemete kogumine ja säilitamine
• külas asuvate arheoloogiliste mälestiste ja teiste kultuuri ning loodusobjektide esile tõstmine ning teabematerjaliga varustamine
• küla sümboolika kasutuse laiendamine
• külale oma tunnusloo kujundamine mõttetalgute läbiviimisega
• küla kodulehe väljatöötamine ja rakendamine
• külavanema ja asetäitjate valimine traditsioonilisel ühisüritusel

4. Turvalisuse tõstmine
Eesmärk – külas turvalise elukeskkonna saavutamine
Eeldused
• tuletõrje veevõtukohtade ja hüdrantide kaardistamine ja tehnilise seisukorra selgitamine
Tegevused
• tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja veevõtu võimaluse tagamine
• tiheasustuse aladel tuleohutuse alaste abinõude lisamine
• naabrivalve sektorite rajamine

5.Keila jõel avalikus kasutuses oleva ujumiskoha rajamine
 

Eesmärk – puhke- ja spordivõimaluste laiendamine
Eeldused
• küla läbiva jõe olemasolu
Tegevused
• maa omanikega läbirääkimiste pidamine
• kokkuleppe saavutamisel kalda korrastamine ja rajatiste tegemine
Arengukava on arutatud ja heaks kiidetud Üksnurme küla koosolekul
24.augustil 2009