Küla asub Saku vallas, Saku alevist edelas. Lõunas ulatub Keila jõeni, mis on ühtlasi nii küla kui ka valla piiriks. Naaberküladeks Saku valla piires on Kasemetsa, Metsanurme, Rahula, Kanama, Jälgimäe ja Juuliku.
Üksnurme küla kohta on andmeid juba 13. sajandi algusest. Esimeseks peetakse äramärkimist Taani hindamisraamatus (1219). Küla nimena on aegade kestel olnud kasutusel Huxnurme, Uksnume, Uxnorm, Uxnorum ja muud sarnased tuletised, üllatavana ka Suurküla. Küla keskel asub Üksnurme mõis, mis oli aastatel 1472-1561 Harku Ordumõisale alluv karjamõis; alates 1688 aastast on mõisa mainitud juba iseseisvana. 1989 aastal leiti mõisapargi põllult tavapäraste põllutööde käigus rahapada ehtsa hõbeda, pronksi ja muude muistsete rahatükkidega. Mõisast põhja pool, Vareteväljamäel, mõisa reheküüni vahetus naabruses, asub muinasajast pärit kivikalme. Huvipakkuvaid leide on saadud ka kivikalmelt. Veidike kivikalmest kirde suunas asub Sepa mõis, mille kohta on kroonikates vähem andmeid. Mõisa hooned on kolhoosi- ja sovhoosiaegse hoolimatuse ja väärkasutuse tõttu väga halvas seisukorras.
Kultuuriministri 27.juuli 1998 määrusega nr. 20 „Kultuurimälestisteks tunnistamine“ on tunnistatud Üksnurme küla territooriumil asuvad mälestised, s.o. „asulakoht“ ja kivikalme „Vareteväli“ arheoloogiamälestisteks ning registreeritud mälestiste registris vastavalt 18934 ja 18935 järjekohal.
Elanike arvukuselt on küla Saku valla külade seas esimesel kohal. Elanikkond on alates 2000 aastast (99 elanikku) olnud pidevas suurenemises. Rahvastikuregistri andmete järgi oli külas 1.septembri 2004 seisuga 239 elanikku. Huvipakkuvalt sarnase tulemuse (228 inimest) andis Üksnurme küla rahvaloendus 1850.-ndal aastal. 1.augusti 2009 seisuga on rahvastikuregistris oma elukohana Üksnurme küla deklareerinud 421 isikut, s.h. 214 meest ja 207 naist. Elanikest 59,2% on tööealised; 8,55% pensioniealisi ning 32.25% alaealisi. Rahvastikuregistri andmetel on vanim küla elanik sündinud 1917 aastal.
Küla 455 kinnistu koosseisus on 503 katastriüksust, mis tõenäoliselt viib kinnistute arvu mõnetisele kasvule. Üksnurme Mõisa ümbrus ja küla põhjapoolsem osa on hajaasustusega; avarate põllumaade keskel paiknevad põlistalud, mille sekka on sobivalt kerkinud uuemad majavaldused.
Küla alevipoolses osas paiknevad tiheasustusena suvilad. Siin tuleb arengutendentsina nimetada nende kohandamist suvekodust aastaringselt elamiseks sobivateks elamuteks. 2007 läbiviidud uuringu järgi on Ãœksnurme suvilaaladel suveperioodil igapäevane kasutus ca 80% ulatuses. Tiheasustusaladel asuvate kinnistute omanikud on valdavalt organiseerunud ühistutesse (6). Suurim neist on AÃœ Vahtramäe – 68 krundiga, järgnemas AÃœ Saku Ãœlased – 45 krundiga, AÃœ Trelli I, AÃœ Trelli II ja AÃœ Trelli III võrdselt – 35 krundiga ning AÃœ Ãœksnurme – 32 krundiga. AÃœ Vahtramäe ja AÃœ Saku Ãœlased on kujunemas elurajoonideks, kus valdav osa suvilatest on ümber kohandatud aastaringselt kasutuses olevateks elamuteks. Mitterahuldavaks tuleb pidada tuleohutusega seonduvate rajatiste olukorda.
Ühishuvi realiseerimiseks sõlmisid küla elanikud 30.novembril 2003 seltsingulepingu. Seltsinglaste eestvedamisel on viidud läbi vanaraua kogumine ja korrastustöid. Alustatud on ühise sümboolika väljatöötamist, valminud on külast leitud arhailise sõle kujutisega embleem ja lipp. Küla värvideks on maheroheline, tume- ja roostekarva punane. 29.oktoobril 2004 on registreeritud mittetulundusühing Huxnurme, mille tegevuse eesmärgiks on küla arendamine. 27.augustil 2008 on registreeritud sihtasutus Rehe Seltsimaja, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on Üksnurme Mõisa Rehe küüni rekonstrueerimine, külade ühise keskuse käivitamine ja külade elu elavdamine, kogukonnatunde tekitamine ja hoidmine. Küla ühishuvi väljendamiseks ja sidusgruppidega suhtlemise hõlbustamiseks on valitud külavanem ja külavanema asendaja või toetajad.